Paljud inimesed avastavad keha mõõtmeid või objektide pikkust mõõtes, et pehmete ja kõvade joonlaudade andmed ei ühti ideaalselt; see nähtus pole haruldane. Erinevate tööriistade kasutamine võib kergesti tekitada psühholoogilise lahknevuse tunde, olenemata sellest, kas tegemist on rõivaste mõõtmisega, kodu mõõtmete kontrollimisega või isegi lihtsa igapäevase arvestuse{1}}pidamisega. See erinevus ei seisne tavaliselt selles, et üks mõõteriist on oma olemuselt "parem" või "halvem", vaid pigem materjali omaduste, kasutustehnikate ja mõõdetava objekti iseloomu koosmõju tulemus. Näiteks on inimkeha kontuurid ja kuna mõõteriistade jäikus on erinev,{4}}mõned on pehmed ja teised kõvad-, on nende vastavus kehakujule loomulikult erinev. Lisaks võivad tulemuste varieerumist põhjustada sellised tegurid nagu mõõtmise ajal rakendatav pinge, tööriista nurk ja individuaalsed lugemisharjumused. Selle asemel, et mõelda, milline tööriist on "täpsem", on produktiivsem mõista konkreetseid stsenaariume, mille jaoks iga tööriist kõige paremini sobib. see lähenemisviis võimaldab saada andmeid, mis on tõelistele väärtustele lähemal.
Erinevad tööriistamaterjalid viivad erinevate vastavusmeetoditeni
Erinevat tüüpi joonlaudade omased struktuursed erinevused mõjutavad otseselt mõõtmistulemusi.
- Pehmed joonlauad võivad painduda, et need vastaksid kõveratele, muutes need ideaalseks ümbermõõtude mõõtmiseks (nt vöö- või rindkere mõõtmiseks); kuid neid võidakse liiga pingule tõmmata või liiga lõdvaks jätta, mis võib põhjustada vigu.
- Kõvad joonlauad või terasest mõõdulindid on deformatsioonikindlad ja pakuvad suuremat pikkuse stabiilsust; vastupidi, need ei saa kohanduda kõverate pindadega, mille tulemuseks on sageli mittetasapinnaliste objektide mõõtmisel "ülehinnatud" või ebatäpsed näidud.
Tööriista füüsiline struktuur määrab selle rakendusmeetodi ja järelikult tekivad lahknevused, kui neid tööriistu erinevates kontekstides rakendada.
Pinge ja tööharjumused võivad vigu võimendada
Isegi kui kasutate täpselt sama pehmet joonlauda, võivad erinevad inimesed saada erinevaid tulemusi.
- Kui pehme joonlaud tõmmatakse liiga pingule, on saadud mõõt tegelikust väärtusest madalam; ja vastupidi, kui see jäetakse veidi lõdvaks, võib mõõtmine olla suurem-ja lahknevused võivad ulatuda mitme sentimeetrini.
- Kõva joonlaua kasutamisel võib tasase nurga säilitamise või pinnaga tiheda kontakti tagamata jätmine põhjustada lugemisvigu-, näiteks tajutava pikkuse tõhusa "pikenemise" tõttu.
Peened nüansid füüsilises mõõtmistoimingus avaldavad lõpptulemusele sageli suuremat mõju kui mõõtevahendi enda omadused.
Erinevad objektid nõuavad erinevaid tööriistu
Mõõdetava objekti füüsiline vorm on sobiva tööriista valimisel kriitiline tegur.
- Inimkeha või painduvate esemete mõõtmiseks on sobivam valik pehme joonlaud, mis suudab jälgida keha kontuure, et saada tegelikku ümbermõõtu paremini kajastav mõõt.
- Lineaarsete kauguste (nt mööbli pikkus või seinamõõtmed) mõõtmiseks pakub kõva joonlaud suuremat stabiilsust ja veapiir piirdub tavaliselt millimeetri vahemikuga.
Lõppkokkuvõttes on oluliste mõõtmiste lahknevuste peamine põhjus vale tööriista valimine,-mitte tööriista enda ebatäpsus.
Samuti mängivad rolli keskkonna- ja üksikasjalikud tegurid
Lisaks tööriistadele ja kasutatavatele töövõtetele võivad mõõtmistulemusi mõjutada ka välistingimused.
- Näiteks võivad temperatuurikõikumised põhjustada metallist joonlaua minutilise paisumise või kokkutõmbumise, mõjutades seeläbi pikkuse näitu.
- Sellised tegurid nagu kehahoiak mõõtmise ajal, riiete paksus või isegi hingamismustrid võivad kõik anda varieeruvust.
Kuigi need üksikasjad võivad üksikult tunduda tühised, võib nende kumulatiivne mõju põhjustada kahe erinevat tüüpi joonlauaga saadud tulemuste märkimisväärselt erinevat välimust.
Kuigi paindlike mõõdulindide ja jäikade joonlaudade vahel on tõelisi erinevusi, jäävad need lahknevused tavaliselt mõistliku piiridesse ja põhjustavad harva metsikult ebausutavaid kõrvalekaldeid. Mõõtmistulemuste täpsust mõjutab tõeliselt see, kas konkreetse konteksti jaoks on valitud sobiv tööriist ja kas tööprotseduur viiakse läbi õigesti. Paindlikud mõõdulint sobivad paremini kõverate kontuuride mõõtmiseks, samas kui jäigad joonlauad sobivad ideaalselt lineaarsete pikkuste määramiseks; nende vaheldumisi kasutamine võib kergesti põhjustada tajuvigu. Kombineerides inimese-indutseeritud muutujatega-nagu ebajärjekindel pingejuhtimine või nurkade kõrvalekaldumine töö ajal-, ilmnevad saadud lõplikud andmed paratamatult ebakõlad. Mõistes neid aluspõhimõtteid, saab mõõtmistulemusi tõlgendada ratsionaalsemalt, selle asemel, et konkreetne tööriist lihtsalt "ebatäpsena" kõrvale jätta. Praktilistes rakendustes on järjepideva mõõtmistehnika säilitamine ja mitme näidu keskmise võtmine sageli palju tõhusam strateegia kui lihtsalt tööriistade vahetamine.
